Seoses reklaamipindadel nähtavate üleskutseta alustada kevadel „tervisetoodete“, muuhulgas vitamiinide tarbimist, mõtlesin sel teemal veidi pikemalt kirjutada. Kel pika teksti lugemiseks aega napib, sellele võime ette ära öelda, et tervele inimesele pole vaja vitamiine (välja arvatud üks erand, mida ei hakkaks siinkohal eraldi välja tooma, sest vastasel juhul läheks sissejuhatus liialt pikaks – näete, läkski pikaks) apteegist/purgist juurde hankida…
Meie regioonis on inimesel soovitatav ning üldiselt võimalik süüa mitmekülgselt – menüü võiks sisaldada nii puu-, juur- kui ka köögivilju, mis varustavad organismi piisava hulga vitamiinidega, mineraal- ja kiudainetega (nendest on kunagi hiljem plaanis samuti ülevaade kirja panna).
Üldiselt pole mitmekülgset toitu tarbivatel tervetel täiskasvanutel vajalik „purgivitamiine“ kasutada. Ainukeseks erandiks on D-vitamiin, mis on vajalik kaltsiumi imendumiseks soolestikust ning (võetuna koos kaltsiumiga) mõjutab eelkõige luude „tugevust“. D-vitamiinist veidi põhalikumalt meie järgmises postituses.
Teiste vitamiinipreparaatide/multivitamiinitoodete tarbimine mõõdukas annuses ei too kasu ega otsest kahju, kuid ka siin on erandeid – näiteks A-vitamiini liigne tarbimine võib tõsta osteoporoosi (luude hõrenemine) ja südame-veresoonkonna haiguste riski ning raseduse puhul lisab sünnidefektide esinemissagedust. C-vitamiini liigsuured annused võivad tõsta neerukivide tekke riski.
Erijuhud!
Teatud juhtudel on vajalik vitamiine nö purgist juurde võtta ka üldiselt tervetel inimestel – näiteks rasedust planeerivatel naistel soovitatakse kasutada foolhapet (B-rühma vitamiin) juba 1-3 kuud enne rasedust ning vähemalt 12. rasedusnädalani. Samas on oluline, et organismis oleks ka piisav vitamiin B12 tase, mis soodustab foolhappe toimet.
Lisaks rasedatele on vitamiinipuudusest ohustatud:
• taimetoitlased – (ohuks on eelkõige vitamiin B12 puudus), kuigi ka ka nö veeganitel on võimalik teadlikult ja mitmekülgselt toitudes vitamiinipuudust vältida.
• Alkohoolikud – neid ohustab eelkõige B1 vitamiini ehk tiamiini puudus, sest alkohol pärsib selle imendumist ning alkohoolikute toidusedel pole reeglina piisavalt mitmekülgne – alkoholist saadakse suures hulgas energiat ning näiteks süsivesikute jaoks oluline tiamiin väljutatakse organismist (sama nähtus võib esineda ka kaalulangetajatel, kes ei söö piisavalt ning kelle energia pärineb vaid rasvkoest). Tiamiini puudus võib organismis kujuneda juba mõne nädala jooksul.
• Üksi elavad vanurid ja vaesemad inimesed, kellede menüü pole piisavalt mitmekülgne.
• Lisaks on erinevaid haiguseid, millede puhul on vitamiini-lisad vajalikud, kuid nendest ei kirjuta hetkel pikemalt, sest praeguses postituses käsitleme üldiselt hea tervise juures olevaid inimesi.
Lisaks üleskutsetele vitamiine tarbida ilmub aeg-ajalt ka soovitusi tulla analüüsima oma vitamiinide taset veres, kuid praeguste seisukohtade alusel pole tervetel inimestel sellest kasu. Juhul aga kui mõne haigusnähu tõttu esineb kahtlus konkreetse vitamiini puudusele organismis, võidakse valitud vitamiinianalüüse teha – näiteks osteoporoosi puhul D-vitamiini analüüs, vitamiin B12 taset uuritakse nii erinevate veremuutuste kui ka kognitiivse võimekuse languse põhjuste selgitamise käigus jne.
Tervetel ja kaebusteta inimestel teostatud analüüsitulemuste osas puudub tihtipeale selgus ses osas kas vitamiinipuudus on tõeline või mitte – analüüsitakse verd, kus tase on mingist normist madalam, samas kui nendes kudedes, kus vitamiin oma funktsiooni omab, võib kogus olla piisav. Võib esineda ka geneetilisi eripärasid ehk osal inimestest on leitud tase täitsa piisav samas kui teisel osal võib see tähendada vajadust otsida põhjust puudusele ning muuta menüüd või võtta lisavitamiine.
Ja mis põhiline – korralike uuringute alusel pole suudetud tõestada, et tervetele inimestele (näiteks analüüside järgselt) määratud lisa-vitamiini-preparaadid neile mingit kasu võiksid tuua ja/või neid „tervemaks“ teha.
Kokkuvõttes võib siis öelda, et „purgist“ on põhjust juurde võtta vaid D-vitamiini kas pidevalt (nooremad ja vanemad) või aasta pimedamal perioodil (enamus täiskasvanuid) – sellest pikemalt ka järgmises postituses.
Muid vitamiinitooteid, olgu need kapslis, tabletis või vedelikuna, „multivitamiinid“, „looduslikud“ või „personaalsed vitamiinid“, pole vaja osta ning säästetud raha pigem tervislikku ja mitmekülgsesse toidumenüüsse investeerida.
Kena kevadet!
Ingmar Lindström, Üldarst